Projekt kui koolitöö vorm

Kui veel 10-15 aastat tagasi üllatas meid välismaa koolide aktiivne projektitegevus ja oodati neilt põhimõtteliselt ettepanekuid ühistegevuseks, siis nüüd räägitakse igas koolis projektidest kui ühisest töövormist. Kuid esimene väljakutse, millega kool silmitsi seisab, on vahendid selle kirjutamiseks ja rakendamiseks. Nii ajutine kui ka inimlik. Kuidas tagada, et osalevad õpetajad lisatöö ja -vastutuse survel läbi ei põleks ning saavutatud eesmärk tooks nii rõõmu kui kasu? Kuidas korraldada projektitegevust nii, et need tooksid kooli elevust, uusi ideid või uusi tahke juba valusalt tuttavatesse teemadesse?

Koolist lahkumine, väljaspool Eestit

Rahvusvahelisi projekte kui võimalust reisida saab mõista või tajuda vaid elanik, kes on kaugel kaasaegsetest haridusnõuetest. Ei ole võimalik püsida kooli, linna või isegi Eesti piirides, kui eesmärgiks on õpilaste igakülgne areng. Õpilased, kes näevad enda ees maailma, mis ootab neid ja ainult neid, mis on täis võimalusi, seiklusi, edu ja ... vidinaid. Selge on see, et arendades ainult neid teadmisi, oskusi ja vilumusi, mida täna vaja läheb, ei ole õpilane valmis tulevikumaailmaks, nendeks oskusteks, mida temalt hiljem, tulevikus, pärast lõpetamist oodatakse. Peame jääma kahe jalaga maa peal ja mõistma, et ühe projekti raames pole võimalik kõike korraga teha, kuid esimesed sammud tuleb teha. Suurepärane võimalus on Erasmus Plus programmi raames strateegiliseks koostööks, kus ideede elluviimise soov saab rahalist tuge.

Koostöö partneritega

OSKA riikliku projekti „Töökohad ja oskused 2025“ aruandes on välja toodud tööd mõjutavad tulevikutrendid kogu maailmas ning analüüsitud nende mõju Eesti tööturule. Igas valdkonnas oluliseks peetavate universaalsete oskuste hulka kuuluvad ka kultuuridevaheline pädevus, arvutuslik mõtlemine, transdistsiplinaarsus, disainmõtlemine ja virtuaalne koostöö. Nende pädevuste arendamiseks töötatakse Narva Krenholmi Gümnaasiumi projekti „Learn it Today to Manage it homme” raames välja digitaalsed õppematerjalid, mida testitakse kõigis partnerkoolides. Vastavalt programmi nõuetele peab projektil olema vähemalt kolm välispartnerit. Ja see on igati õigustatud: tänu teistes riikides toimuva tundmisele, tööle, koostamisele ja “loomele” rahvusvahelises meeskonnas tõuseb ju õpetajate kvalifikatsioon, mille tulemusena võidab iga õpilane. Lõppude lõpuks on nende jaoks materjalid koostatud. Meie projektis osaleb neli partnerit: Norra, Holland, Sloveenia ja Hispaania. Esimene kohtumine partneritega korraldati Narva Krenholmi Gümnaasiumi seinte vahel 7.-9.novembrini. Esimesel kohtumisel arutati projekti erinevaid aspekte, kohtuti eksperdiga, kaaluti digitaalsete koolitusmaterjalide võimalikke variante, selgitati välja iga partneri panus ning määrati ülesanded, mis tuleb järgmiseks ära teha. koosolekul. Tagasiside kinnitas, et töö sujus ootuspäraselt – kõik jäid kohtumise tulemusega rahule.

Meie kool läbi partnerite pilgu

Headeks kombeks peetakse külalistele oma kooli näitamist. Ootame muidugi kiitust, et kõik eranditult meeldiks. Külalised on aga harjunud, et heade asjade kõrval on ka hetki, mis vajavad arendamist. Kõik rääkisid ühest suust kooli puhtusest, õpilaste sõbralikkusest, õpetajate aupaklikust suhtumisest õpilastesse, haridusvajadustega laste toetamise suurepärasest ülesehitusest. Aga räägiti ka vajadusest omada lifti liikumispuudega lastele. See, et meil pole üheski linna koolis sellist lifti, pani külalised pead vangutama - aga kuidas on kaasava haridusega? Meie kooli meeskond Püüame erinevatesse projektidesse kaasata erinevaid õpetajaid. See tõstab muuhulgas motivatsiooni keele õppimiseks, oskust seda praktiseerida ning ühtlasi võimaldab luua tugeva ja tõhusa meeskonna. Nii osalevad selles projektis muusikaõpetaja Julia Polštšikova, matemaatikaõpetajad Regina Suup ja Elena Kolegova, eesti keele õpetaja Viktor Shestakov ja IT-spetsialist Tatjana Saukova. Need pole mitte ainult tugevad aineõpetajad, vaid ka inimesed, kes oskavad suurepäraselt meeskonnatööd teha, kellele saab toetuda ja kes suudavad abstraktsed ideed konkreetseteks sammudeks muuta. Kooli õppealajuhataja Urve Aja on projektijuht.

2019/20 õppeaasta:

14 – 16.10.2019. Alcoy, Hispaania. Osalesid: Urve Aja (juhataja, projektijuht), Julia Polštšikova, Jelena Kolegova, Viktor Šestakov, Juri Afanasjev. Projekti raames töötavad osalejad välja digitaalseid õppematerjale superaineoskuste arendamiseks. Oktoobrikuu koosolekul osalesid meie õpetajad V.A. Šestakov ja Yu.V. Afanasjev viis läbi avatud õppetunnid ja katsetas nende poolt välja töötatud koolitusmaterjale. Lisaks kuulasid õpetajad loengut hariduse kaasaegsetest suundumustest, külastasid rahvusparki ja muid kohalikke vaatamisväärsusi. Järgmine projekti lõppkohtumine toimub mais 2020 Norras.