EE/RU
Põhikooli lõpetamise ja vastuvõtuprotsess koolile (ajajoon)
Kevadine vastuvõtuperiood gümnaasiumidesse ja kutseõppesse on alanud
Haridus- ja Teadusministeerium: https://hm.ee /uldharidus-ja-noored /alus-pohi-ja-keskharidus /oppimiskohustus#oppimiskohustuse-uks.
Õppimiskohustus
Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud õppimiskohustuse reformi ning koostöös erinevatest partnerorganisatsioonidest moodustatud töörühmadega kokku pannud muudatuste paketi. Põhilised seadused, mida uuendused puudutavad, on haridusseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ning kutseõppeasutuse seadus. Muudatused toovad kaasa õppimiskohustuse ea pikendamise 18. eluaastani ja kutsehariduse reformi. Riigikogu kiitis muudatuste paketi heaks 04.12.2024.
Reformi eesmärk
Reformi eesmärk on toetada iga õpilase haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel.
Õppimiskohustus (senine koolikohustus) on lastel, kes saavad 7-aastaseks enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit. Lapsel on õppimiskohustus 18-aastaseks saamiseni. Õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud kesk- või kutsehariduse. Senine koolikohustus oli lapse 17-aastaseks saamiseni ning see loeti täidetuks enne 17-aastaseks saamist juhul, kui laps on omandanud põhihariduse. Õppimiskohustust hakatakse rakendama alates 2025/2026. õppeaastast ning seda ei rakendata nendele lastele, kes lõpetasid põhikooli enne 1. septembrit 2025 või said enne 1. septembrit 2025 17-aastaseks.
Siht ja statistika
Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on kokku lepitud, et meie sihiks on saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90% 20–24-aastastel on vähemalt keskharidus (rakenduslik või akadeemiline). 2022. a oli 83% 20–24-aastastel keskharidus või kõrgem haridustase (vt. SIIT). Täna ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligi 800 põhikoolilõpetajat. Vaata rohkem statistikat Haridussilmas avaneb.
Õppimiskohustuse täitmiseks on oluline, et õpilasele on tagatud tema võimetele ja vajadustele vastav õpe. Igas haridusasutuses tuleb arvestada õpilaste individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagada toe kättesaadavus (lisainfo SIIN). Seire väljalangemisohus õpilaste ja õppimiskohustuse mittetäitmise osas toimub koolis ja kohalikus omavalitsuses igapäevaselt kogu õppeaasta vältel. Kui kooli poolt rakendatud tugimeetmed ei ole andnud tulemust või kui kool ei saa enam lapse või lapsevanemaga kontakti, siis kaasab kool kohaliku omavalitsuse vastavad spetsialistid lahenduste leidmiseks. Õppimiskohustuse mittetäitmise kohta märgib kool info Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). Kohalik omavalitsus saab info nii EHISe andmetest kui ka Haridussilmas kohaliku omavalitsuse õppimiskohustuse täitmise jälgimise töölaualt.
Karjääriõpe, paindlikud õpiteed ja põhikooli järgsed õpirajad
Et iga noor leiaks endale sobiva õpitee, on oluline koolides toimuv karjääriõpe. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse kuulub spetsiaalne karjääriõpetuse õppeaine ning riiklikes õppekavades on läbivaks teemaks "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine". Õppekavasid toetab koolidele koostatud juhend „Õpilaste karjääripädevuste arengu toetamine“ ja erinevad karjääriteenused.
Õpimotivatsiooni aitab hoida ja luua üldhariduskoolides mitteformaalõppe – huvihariduse ja huvitegevuse, noorsootöö ja täiendusõppe - arvestamine õppekava läbimisel. Gümnaasiumis saab paindlike õpiteede rakendamiseks võtta aluseks kutse- ja kõrghariduses juba tuttava arvestuspunktide süsteemi.
Kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobivaim õpitee:
Põhikooli juures on lisaõppe võimalus tõhustatud ja eritoega õpilastele, lisainfo: Lisaõpe põhikooli lõpetanule. Õpilased, kes põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit ei saavuta ning kandideerimine kutseõppeasutusse või gümnaasiumisse ebaõnnestub, saavad täiendavat tuge õpitee leidmisel ettevalmistavas õppes.
Ettevalmistav õpe
Õpilased, kes põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit ei saavuta ning kandideerimine kutseõppeasutusse või gümnaasiumisse ebaõnnestub, saavad täiendavat tuge õpitee leidmisel ettevalmistavas õppes. Ettevalmistav õpe käivitub 2026/27. õppeaastast. Täpsemalt saab ettevalmistava õppe kohta teavet ettevalmistava õppe lehelt.
Digiteenused, mis on abiks õpitee valikul
Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtuprotsess
Alates 2026. aasta kevadest saavad kõik põhikooli lõpetajad jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel sõltumata põhikoolilõpueksamite tulemustest. Põhikooli lõpueksamite ja vastuvõtuprotsessi muutuse tulemusena saavad koolid lõpueksamite tulemusi arvestada sisseastumisprotsessis, seega väheneb eksamiainetes erinevate testidega dubleerimine. Kutse- ja keskharidust pakkuvatesse koolidesse sisseastumine toimub 2026. aasta kevadel koolide omal valikul tuttavate sisseastumiskeskkondade kaudu – SAIS2, sisseastumine.ee või muu kooli poolt valitud lahendus.
Põhikooli lõpetamise ja vastuvõtu ajajoone leiab siit.
2027. aastast alates toimub järk-järguline üleminek e-eksamitele, muudatus võimaldab ühtlustada eksamite korraldust ja tagada senisest suurem hindamistulemuste usaldusväärsus. E-eksamid annavad aluse õpitulemuste riiklikuks seireks ning nende andmete automaatseks kasutamiseks sisseastumise protsessis.
Kutsehariduse reform
Õppimiskohustuse reformi üheks tugisambaks on kutsehariduse reform, mille eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul. Sihiks on seatud, et aastal 2035 jätkab vähemalt 40% põhikooli omandanud õpilastest õpinguid rakendusliku keskhariduse õppekavadel. Kutsehariduses lisanduvad 4-aastased rakendusliku õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute mahtu ja täpsustatakse valikõpingute fookust ning valiku põhimõtteid. Kutsehariduse õpivõimalused viiakse vastavusse tööandjate soovidele ning OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele. Esimesed uued rakendusliku keskhariduse õppekavad on avatud vastuvõtuks alates 2025/26. õppeaastast ning 2026/27. õppeaastast toimub õppetöö ainult uute õppekavade alusel.
Haridusvõrk
Arvestades Eesti demograafilise muutustega ja selleks, et õpilane saaks haridust omandada arengut toetavas õpikeskkonnas, toimuvad õppeasutuste võrgus muudatused. Sihiks on, et õpilane õpib 1.-6. klassini kodulähedases koolis, õpe 7.-9. klassis, akadeemilises või rakenduslikus keskhariduses ning kutseõppes peab tagatud olema igas maakonnas (lisainfo SIIN).
